Mida teha enne viiruste hooaega?
APPI APPI - ON VIIRUSTE HOOAEG!
Praegu
räägitakse ja kirjutatakse, kuidas kätte on jõudnud viiruste hooaeg, sellel
aastal veel eriti niiske, pime, sombune ja gripp hiilib iga nurga peal.
Lõplikku kindlust ja täiuslikku tervise
retsepti ei saa keegi lubada, et kui teed nii, siis haigeks ei jää. Gripp võib
ju iga nurga tagant kraevahele hüpata! Lisaks on mõned inimesed vastuvõtlikumad
kui teised.
ALUSTA TÄNA – SIIS VÕID JÄRGMISEL TALVEL
TERVE OLLA
Selleks, et Sinu keha suudaks viiruste
hooajale kenasti vastu seista on vaja ennem seda pikema perioodi jooksul
tervislikult toituda. Seda selleks, et kehal oleks viiruste hooajal olemas baas,
millele toetuda. Igapäevaselt
koormab organismi näiteks suitsetamine, alkoholi tarbimine (isegi 1 klaas päevas), kehavõõraste
ühendite üha suurenev pealetung toidu ja kosmeetikavahenditega. Lisaks keskkonna
ja merevee saastumine jm. Kui sellele lisandub veel ebatervislikust toitumisest
tulenev koormus (toitainete puudus, põletikku soodustav ja keha koormav nn läänelik
toitumine) siis see kõik nõrgestab organismi. Selle koormuse tõttu on nn
haiguste perioodil viirusel kerge nõrgestatud kehas võimust võtta.
Organismi kaitsesüsteemi tuleb pidevalt toita, sest viimasel
hetkel ei jõu enam korralikult relvastuda. Kui Sa ei ole eelnevalt aasta
jooksul tervislikult toitunud, siis on täna viimane aeg alustada!
KUIDAS SAAME VALMISTUDA
Väga oluline on toiduga manustada pidevalt erinevaid vitamiine,
mineraalaineid ja teisi toitaineid. Selle tagab see, kui menüüsse kuulub
toitaineterikas ja puhas terviktoit. Kirju toidulaud peaks koosnema 30-st
erinevast köögi- ja puuviljast nädalas. Rafineeritud saiad, leivad, makaronid,
pitsad, pastad, magusad tooted sinna ei kuulu, nendest ei saa keha vajalikke toitained.
Kui menüü koosneb viimati loetletud toidust, siis ei aita viimase hetke vitamiinid
ning haigus pääseb kergesti võimule.
TERVISLIK TOIT (põletikuvastane) |
EBATERVISLIK TOIT (põletikku tekitav) |
KÖÖGIVILJAD; |
Friikartulid, rafineeritud leib, sai ja hommikusöögihelbed (mis pole tehtud täisteraviljast), makaronid ja kiirnuudlid; töödeldud liha, eelmaitsestatud liha, vorstid, singid, pelmeenid, hamburgerid ja pitsad ning muud näksid, näiteks kartulikrõpsud, saiakesed, küpsised, kommid, kohukesed ja magusad jogurtid, tort, jäätis, suhkur, piimašokolaadid, margariin, majonees ja enamus salatikastmeid, karastusjoogid, kofeiin, alkohol, hüdrogeenitud rasvad, rafineeritud õlid, lisaained toidus jne. |
Allikad:
Taavi Tillmann, (Londoni Ülikooli Kolledži epidemioloogia ja rahvatervise
osakond) ilmunud ajakirjas Eesti Arst 2018; 97(5):263–268.
Vihalemm, T., biokeemik, TÜ emeriitdotsent, Toitumisteraapia nr 1, “Saame
tuttavaks – oksüdatiivne stress”
Kirjuta esimene kommentaar