Kommenteeri

Pähklid ja seemned

Neid tuleks süüa iga päev, sobivad suurepäraselt koos puuviljadega vahepalaks. Neist saame süsivesikuid, valke (sh kõiki asendamatuid aminohappeid), mineraalaineid ja vitamiine ning kõige rohkem tervislikke mono- ja polüküllastumata rasvhappeid.

 Lisaks sisaldavad pähklid ja seemned olulisi fütotoitaineid. Pähklid on parimad aminohappe arginiini allikad. Arginiinil on tähtis roll haavade paranemises, detoksifikatsioonireaktsioonides, immuunfunktsioonis ja mitmete hormoonide sekretsioonis nagu insuliin ja kasvuhormoon. Arginiin lõdvestab veresoonte seinu, parandab verevarustust, vedeldab verd. 

Kõikides seemnetes leidub rohkelt mineraalaineid. 100 grammis kanepi-, seesami- ja päevalilleseemnetes on magneesiumit rohkem, kui päevane vajadus. Parapähklites on magneesiumit, kroomi ja seleeni – nii palju, et neid ei tohigi liiga suures koguses tarbida. Väga suure E-vitamiini sisaldusega on mandlid, sarapuu- ja maapähklid, päevalille- ja piiniaseemned. Kõik pähklid ja seemned on hea mangaani- ja fosforisisaldusega, mooniseemned ja koorimata seesamiseemned sisaldavad väga palju kaltsiumit.

Seesami- ja päevalilleseemned sisaldavad rohkesti asendamatuid oomega-6 rasvhappeid. Oomega-3 rasvhapete poolest rikkad on tšiia-, lina-, tudra- ja kanepiseemned ja kreeka pähklid. Lisaks sisaldavad pähklid ja seemned monoküllastumata oomega-9 rasvhappeid.

Seemned ja pähklid on kiudaineterikkad, kõige rohkem sisaldavad kiudaineid linaseemned, 100 grammis on 26,4 g.

Pähklid ja seemned sisaldavad ensüümiinhibiitoreid. Need inhibiitorid takistavad nende toiduainete iseeneselikku kasvamist ja vähendavad ka keha seedeensüümide võimet neid lagundada. Seetõttu võib neid olla raske seedida ja me tunneme pärast nende söömist väsimust. Nende leotamine vees vähemalt 12 tundi hävitab inhibiitorid ja aktiveerib ensüümid. Neid on kergem seedida ning nad on väga mõnusad ja krõmpsud. Tasub proovida!

Ohud
Osta neid koos koorega, see kaitseb rasvu rääsumise eest. Jälgi, et pähkel oleks terve, värske (töödeldud, röstitud ja soolatud ei ole tervislikud). Ära söö hallitanud ja kibedaid pähkleid, nendes leidub ohtlikke hallitusliike. Pähklid on kaubandusvõrgus sagedasti hallitanud. Hallitamist soodustab ka see, kui pähklid on kilepakendis koos rosinate või teiste niiskete kuivatataud puuviljadega.

Sisaldavad rohkelt oksalaate – roll neerukivide moodustumisel. Kellel on soodumus neerukividele, piirab kogust. Kõrge oksalaatide sisaldusega on mandlid, maa-, pekaani-, sarapuu-, india- ja kreekapähklid.
Pähklite suhtes esineb tihti allergiat.

Väga oluline on kvaliteet. Halvaks läinud pähkel on kibe, ebameeldiva maitsega või muutunud välimusega. Eriti maa- ja Brasiilia pähklitel on leitud ohtlikku hallitust Aspergillus flavus, toodab mürki – aflatoksiin, mis võib põhjustada vaimset alaarengut.
Arginiin soodustab herpeseviiruse aktiveerumist, herpeseviirusega inimesed peavad piiri pidama.

Allikad:
A. Soots, Tervis Toidust, 2018
A. Soots, Toiduainete Tervistav toime, 2018
Rojek, M., Elutähtsad ensüümid, Tallinn 2018


Lisa kommentaar

Email again:
UA-126863484-1